Oeh, ma lihtsalt ei suuda enam oma sündmusterohke elu üle ei naerda ega nutta... Alles see oli, 1 mai siis, kui me kolisime Ardoga siia Patongi ühte hotelli. Olin alguses jube rahul, sest asukoht hea ja rand siinsamas jne jne nagu ma juba kirjutanud olen. Aga nagu elus ikka, alguses on ilus punane õun ja siis pistab sealt pea välja priske ussike!
Paar päeva peale siia kolimist, see oli veel enne, kui Ardo Eestisse läks, paluti meil kolida teise tuppa, sest et meie kõrvaltoas mingit asja remontima pidi hakatama. Ja pidavat tegema lärmi või midagi sellist. Tore siis, et asju ette mõelda osatakse, me oleks ju võinud kohe kuskil mujal elutsema hakata, aga see selleks. Ja pakkuda oli neil ainult üks tuba kaks korrust allpool, mis oli jube pime, sest aken oli veits vales kohas ja vaade oli a la läbi paksude elektrijuhtmete kõrvalmaja vannituppa. Suure sõja peale saime siis oma korrusel ühe toa edasi kolida, kategooria paremasse tuppa, kuhu seda kopsimist oli muidugi kuulda, aga noh, elasin üle. Nüüd olen endiselt siin ja mul on öölamp ja puha :P
Praeguseks on siis ilmnenud minu jaoks täiesti ufogeeniline nähtus internetiga seoses - teed ühe kliki, noh toon näite, avan ajalehe internetis. Leht avaneb ja kui ma tahan lugeda artiklit, siis see enam ei avane. Internetti ei ole. Siis login ennast uuesti sisse, internet taas olemas, teen 2 klikki ja kolmandat enam teha ei õnnestu. Vahest jõuan neljandani, aga vahest ei saa ka esimest tehtud. Ja niimoodi juba nädal aega järjest. Vahepeal töötab mingi tund tõrgeteta, vahepeal ei saa ühtegi asja tehtud, sest et kogu aeg läheb sisselogimise peale. Kuna mul paraku on üsna palju vaja internetis tegutseda, on selline asi noh nii õrnalt öeldes ebamugav. Olen seda tunnet korduvalt nädala jooksul vastuvõtu tumbajumbadele väljendanud, mille peale nad väga rõõmsad ei ole olnud. Täna sain just teada, et üks suur suur kompanii, mis neile seda teenust pakub tuleb ja vaatab seda asja, aga see kõik võtab aega nagu siinmaal ikka. Nii et ma nüüd siin õnnelikult ootan ja tegelen aktiivsemast aktiivsema sisselogimisega. Võib-olla veel paar nädalat. Ärge siis saage kurjaks, kui ma msnis sisse-välja nagu närvihaige pendeldan.
Siis on mul siin igapäevane koristamine nagu ühes korralikus hotellimajas ikka. Ühel hommikul tahtis koristaja mu uksest sisse murda kui ma veel magasin. Karjusin voodist - "sliiping". Huh, rahu. Sliibin edasi ja u 25 min pärast on mammi tagasi ja tahab jälle hauskiipingut teha. No mida asja, kas te tõesti arvate, et ma 25 min pärast olen üleval, kui ma enne magasin. Normaalne oleks ju mingi tund-paar aega anda või nii eksole.... Karjusin siis uuesti - "sliiping, kamm bäkk leiter" ja kuulsin selle peale kuidas koristaja tõi kuuldavalt häälitsusi, mida siin on raske edastada. Noh a la kamoooon, kui kaua võib üks inimene magada. No ilmselgelt on ju iga võõra kommeenteerida see, kui kaua mina magan. Hästi rõõmsaks tegi see. Ja tagasi nad ei tulnudki sel päeval :D
Täna tulin rannast koju, higine ja liivane ja soolane (sest et vesi on siin soolane meres eksju) ja joonelt kohe dushi alla. Mida pole on vesi. 10 min pärast vesi tuli. Pruuni värvi. Jammi... Siis hakkas dushiotsikust tulema normaalset vett, kraanist ikka pruuni.... Ja nüüd just mõni aeg tagasi mulle helistati, et ai äm so sorry jne aga meil on 4. korrusel veerike ja te peate kolima teise tuppa. Me teame küll, et teil see teine kolimine juba siin, aga sõu sorryy. Oh jumal, see veel puudus. Alates 1. maist oleks see siis juba kolmas kolimine + kui asi korda saab, pean ma ju veel oma tuppa tagasi ka kolima. Väljendasin oma pettumust natuke ärritunud häälega ja lubasin alla minna asjast rääkima. Harjutasin siis peegli ees kurja nägu ja läksin. Tüüpidel oli vahepeal ahjus küpsenud uus ja geniaalne plaan - nad annavad mulle uue toa 2. korrusel, kus on vesi olemas. Ehk siis - ma elan ja magan 6. korrusel, aga vetsus ja pesemas käin 2. korrusel. Tänk gaad, et mul kõht lahti ei ole või midagi... Ptüi ptüi, ega keegi ei garanteeri, et seda paari päeva jooksul ei juhtu eks. Aga ma olen nüüd nagu pioneerilaagris, mitte et ma sellest midagi teaks.. Või nagu kämpingus, kus peab kuskil teises maailma otsas vetsus käima. Mul siin see jama, et õue telgi kõrvale ka nagu ei saa minna :D Okei, asi läheb rõvedaks, aga ma lihtsalt kujutan ette, kuidas siin veel paljudki peale minu vannimütsi ja rätikuga mööda maja ringi saalivad :D
Muide, kui rätikutest rääkida, siis vaadake seda siin. On ju puhas eksju. Nende meelest on.
Ahjaa, ja homme kella 9st hommikul õhtul 17ni ei ole elektrit ka. Has ta la vista värske piim minu külmkapis!
Lõpetuseks - Phuket on väga väga tore koht! Aga kui keegi tahab teada (preventsiooni mõttes või nii), kuskohas mitte kindlasti Phuketi saarel elada, siis küsige julgelt. Võin "rõõmuga" suisa kolme kohta "soovitada"!
*K*
Paar päeva peale siia kolimist, see oli veel enne, kui Ardo Eestisse läks, paluti meil kolida teise tuppa, sest et meie kõrvaltoas mingit asja remontima pidi hakatama. Ja pidavat tegema lärmi või midagi sellist. Tore siis, et asju ette mõelda osatakse, me oleks ju võinud kohe kuskil mujal elutsema hakata, aga see selleks. Ja pakkuda oli neil ainult üks tuba kaks korrust allpool, mis oli jube pime, sest aken oli veits vales kohas ja vaade oli a la läbi paksude elektrijuhtmete kõrvalmaja vannituppa. Suure sõja peale saime siis oma korrusel ühe toa edasi kolida, kategooria paremasse tuppa, kuhu seda kopsimist oli muidugi kuulda, aga noh, elasin üle. Nüüd olen endiselt siin ja mul on öölamp ja puha :P
Praeguseks on siis ilmnenud minu jaoks täiesti ufogeeniline nähtus internetiga seoses - teed ühe kliki, noh toon näite, avan ajalehe internetis. Leht avaneb ja kui ma tahan lugeda artiklit, siis see enam ei avane. Internetti ei ole. Siis login ennast uuesti sisse, internet taas olemas, teen 2 klikki ja kolmandat enam teha ei õnnestu. Vahest jõuan neljandani, aga vahest ei saa ka esimest tehtud. Ja niimoodi juba nädal aega järjest. Vahepeal töötab mingi tund tõrgeteta, vahepeal ei saa ühtegi asja tehtud, sest et kogu aeg läheb sisselogimise peale. Kuna mul paraku on üsna palju vaja internetis tegutseda, on selline asi noh nii õrnalt öeldes ebamugav. Olen seda tunnet korduvalt nädala jooksul vastuvõtu tumbajumbadele väljendanud, mille peale nad väga rõõmsad ei ole olnud. Täna sain just teada, et üks suur suur kompanii, mis neile seda teenust pakub tuleb ja vaatab seda asja, aga see kõik võtab aega nagu siinmaal ikka. Nii et ma nüüd siin õnnelikult ootan ja tegelen aktiivsemast aktiivsema sisselogimisega. Võib-olla veel paar nädalat. Ärge siis saage kurjaks, kui ma msnis sisse-välja nagu närvihaige pendeldan.
Siis on mul siin igapäevane koristamine nagu ühes korralikus hotellimajas ikka. Ühel hommikul tahtis koristaja mu uksest sisse murda kui ma veel magasin. Karjusin voodist - "sliiping". Huh, rahu. Sliibin edasi ja u 25 min pärast on mammi tagasi ja tahab jälle hauskiipingut teha. No mida asja, kas te tõesti arvate, et ma 25 min pärast olen üleval, kui ma enne magasin. Normaalne oleks ju mingi tund-paar aega anda või nii eksole.... Karjusin siis uuesti - "sliiping, kamm bäkk leiter" ja kuulsin selle peale kuidas koristaja tõi kuuldavalt häälitsusi, mida siin on raske edastada. Noh a la kamoooon, kui kaua võib üks inimene magada. No ilmselgelt on ju iga võõra kommeenteerida see, kui kaua mina magan. Hästi rõõmsaks tegi see. Ja tagasi nad ei tulnudki sel päeval :D
Täna tulin rannast koju, higine ja liivane ja soolane (sest et vesi on siin soolane meres eksju) ja joonelt kohe dushi alla. Mida pole on vesi. 10 min pärast vesi tuli. Pruuni värvi. Jammi... Siis hakkas dushiotsikust tulema normaalset vett, kraanist ikka pruuni.... Ja nüüd just mõni aeg tagasi mulle helistati, et ai äm so sorry jne aga meil on 4. korrusel veerike ja te peate kolima teise tuppa. Me teame küll, et teil see teine kolimine juba siin, aga sõu sorryy. Oh jumal, see veel puudus. Alates 1. maist oleks see siis juba kolmas kolimine + kui asi korda saab, pean ma ju veel oma tuppa tagasi ka kolima. Väljendasin oma pettumust natuke ärritunud häälega ja lubasin alla minna asjast rääkima. Harjutasin siis peegli ees kurja nägu ja läksin. Tüüpidel oli vahepeal ahjus küpsenud uus ja geniaalne plaan - nad annavad mulle uue toa 2. korrusel, kus on vesi olemas. Ehk siis - ma elan ja magan 6. korrusel, aga vetsus ja pesemas käin 2. korrusel. Tänk gaad, et mul kõht lahti ei ole või midagi... Ptüi ptüi, ega keegi ei garanteeri, et seda paari päeva jooksul ei juhtu eks. Aga ma olen nüüd nagu pioneerilaagris, mitte et ma sellest midagi teaks.. Või nagu kämpingus, kus peab kuskil teises maailma otsas vetsus käima. Mul siin see jama, et õue telgi kõrvale ka nagu ei saa minna :D Okei, asi läheb rõvedaks, aga ma lihtsalt kujutan ette, kuidas siin veel paljudki peale minu vannimütsi ja rätikuga mööda maja ringi saalivad :D
Muide, kui rätikutest rääkida, siis vaadake seda siin. On ju puhas eksju. Nende meelest on.
Ahjaa, ja homme kella 9st hommikul õhtul 17ni ei ole elektrit ka. Has ta la vista värske piim minu külmkapis!
Lõpetuseks - Phuket on väga väga tore koht! Aga kui keegi tahab teada (preventsiooni mõttes või nii), kuskohas mitte kindlasti Phuketi saarel elada, siis küsige julgelt. Võin "rõõmuga" suisa kolme kohta "soovitada"!
*K*
0 comments:
Post a Comment