Thursday, June 17, 2010

Lainetest ja stringidega mehest

Täna hommikul käisin ma Karoni rannas (see on siis järgmine suurem rand Patongist lõuna pool) väikesel trainingul ja võtsin kohe hea meelega fotoka kaasa, et teile toredaid suuri laineid pildistada. Ja noh musile ka, ma juba sain riielda, et ma pilte ei viitsi teha üldse :D

Nädal aega on siin korralik päikeseline rannailm olnud (mõistan, kui te mind ei usu, ilmateade kipub tõde varjama ja ainult pilvi ja välgunooli näitama!) ja eile oli üle pika aja jälle üks selline päev, kus päikesega pooleks sai ka vihma. Minu roosa vihmakeep on õnnelik! Ja täna hommikul oli päike peidus kuskil paksude pilvede vahel, tuul oli tugev ja kõik oli hall. Ja lained olid suuured!

Take a look at thaat!




Ei saa kahjuks ka öelda, et rannas just väga palju rahvast oleks olnud


Mõned siiski olid ja leidus ka neid, kes julgesid ennast vette kastma minna. Mina sealhulgas... oi, see ei olnud hea mõte! Jõudsin minna kuni põlvedeni vette ja sealt edasi ei saanud enam ühtegi sammu teha, sest lained olid nii tugevad. Ja kui juba põlvini vees olles lõi laine tugevalt vastu rinda, siis kõhuni vees olles oleks vist koguaeg vesi üle pea laksanud.
Sattusin kõrvuti vette minema ühe keskealise paariga - mees nagu ikka, oli julgem ja sai ka selle eest kähku oma palga. Ehk siis sel ajal, kui naine alles käsi märjaks kastis, oli pere meespool juba üsna kõvasti lainemöllus räsida saanud.
Mina seisin seal põlvini vees ja mõtlesin, mis nipiga oleks võimalik mõni ujumisliigutus teha, kui korraga lajatas laine mulle lätaki! sellise hooga nagu tahaks läbi seina tungida. Mina lendasin selili, olin ülekere vee all ja laine kandis mind oma mitu pikka meetrit kalda poole nii, et ma toetusin mööda põhjaliiva libisedes küünarnukkide peale. Tulemus - kilo liiva püksis ja ära hõõrutud küünarnukid. Veest välja ja koju ära!

Aga ikkagi tore oli. Ja see on "tore", et ma täiesti punane olen praegu. Kes see ikka usub hoiatusi, et päike ka läbi pilvede võtab. Ja kui ka natuke uskuda, siis no läbi NII paksude pilvede ta ju ikka ei võta! Aga võtab. Teretulemast tagasi päevitusrandid, tugevamad kui kunagi varem!

Positiivne on see, et vetelpääste oli vähemalt Karoni rannas täiesti olemas!
Negatiivne on see, et see vetelpääste jalutas ringi ja vahtis pigem oma varbaid, kui lainetes võitlevaid turiste... Halloo, meri on teisel pool!
Oleks siis vähemalt sama seksikaski kui Baywatch...


Kui lainetes rulludes päris suunataju kaotada, võib ka kohaliku fishermanni õnge otsa sattuda!


Sellest viimasest vennast, kes vees on, käis päris mitu korda suur laine üle :D
Kala ma ei näinud, et nad saanud oleks, pure fun järelikult!

Igasugust friikshowd oli ka täna kuidagi palju rannas näha. See, et jaapanlased paksude riiete ja vihmavarjudega rannapiirkonnas ringi liiguvad ja liivast naise rindu voolivad, on nende eripära. Aga see, et valged inimesed (ehk heleda naha ja blondi poole kalduvate juustega) rannas, kui ei ole ei päikest ega ka mitte mingitki lootust vihma saada, vihmavarju peakohal kandes ringi kõnnivad, on no pehmelt öeldes kummaline. Neist üks kusjuures teismeline poiss.
Või siis näiteks NÖÖRSTRINGIDEGA väga paks ja vähkpunaseks päevitunud vanem mees teeb vees liigutusi, nagu tahaks noh.. seda raskemat häda teha. Tegelikult ma arvan, tahtis ta ennast ohutult märjaks kasta, olles hommikusöögi kõrvale mõned Singha õlled limpsanud, aga samas ega kindel olla ei saa ju kaa!

Kes hooajal käinud on, ei mäleta ilmselt, et rand päris sellise kraamiga kaetud oleks olnud:


Sattusin ka peale ühele õppusele (ma arvan, et seda see oli), kus valged tüübid jetidega ja ka ujudes suurtes lainetes poide vahel ringi rapsisid ja mingit tähtsat asja ajasid. Ja kaldal lehvisid punased lipud kirjaga "resque".
Nüüd ma saan aru, miks Karoni rannas turistidele enam jetisid ei laenutata... Patongis on lained väiksemad ja turist saab ka kangelast mängida.


Huvitav oli see, et vees mässasid jetide ja poidega valged mehed, aga au tundub, et said hoopiski kohalikud kuplipead


Huvi pärast kimasin ka järgmisesse randa Katale, kus tahtmist lainetes liuglevat meritähte mängida samuti ei tekkinud...


Muidu, kui siin need kõvemad ja vingemad vihmasajud olid, siis nägid teed mu hotelli juures välja sellised


Ja paaril korral tuli tänavat pidi käies läbi kahlata poolde säärde ulatuvast lombist, sest muud teed lihtsalt ei olnud. Kui lombis asuv prügihunnik ja üks kilekott varba vahel välja arvata, oli see kah täiesti üleelatav...

Ma sõin just ära, otse karbist ja lusikaga muide, suure hunniku sulatatud juustu ja jõin peale kohalikku valget veini, nii et mul on nüüd süda paha. Juustust, mitte veinist... Homme jätkan Eestist saadetud ülihea rabarberikoogi (ema tehtud!) ja singiga ja kirjutan jälle!

PS kohalik vein Lakeville juua ei kõlba. Kunagi proovisime punast, nüüd andsin veel valgele ka võimaluse. Noh, peab ju olema avatud ja proovima erinevaid asju, kas nüüd sealhulgas ka potentsiaalset solki, ma ei tea, aga jaah.. veini heaks juua ei õnnestu mitte.


*K*



0 comments:

Post a Comment