Võidupüha ja jaanipäev arusaadavatel põhjustel Tai pühadekalendrisse ei kuulu, seega ei olnud siin ka mingit pikka vaba nädalalõppu ega massilist alkoholi ja lihamüüki. Kuna aga jõulud said meil siin palmi all nagu kord ja kohus süldi ja verivorstiga tähistatud, ei ole midagi imestada, et ka jaanid Phuketi eestlastest suure kaarega mööda ei käinud.
Minu väga mõnus jaanilaupäev möödus toredas viieses seltskonnas ning lisaks kodanikele Phuketilt olid meiega tähtsa püha puhul liitunud ka kaks eestlast koos beebiga Krabilt. Ja ei ole midagi öelda, jaanipäev nagu muiste - koos grillitud äädika- ja laimimarinaadis sealihaga, kanavarraste, Eestist toodud vorstikeste, fooliumis küpsetatud kartulite ja tomati-kurgi salatiga. Siinsetest poodidest ei leia eriti selliseid asju nagu meie mõistes suvised grillvorstikesed või ämbrikestes valmismarineeritud sashkõkiliha, nii et siinkohal edastan suured tänud tublidele kokkadele :)
Lisaks tavapärasele jaanikraamile grillisime ka maisi, mis on muide supperhea, minu totaalne lemmik alates hetkest, kui seda proovisin, ja krevette. Ja kalja asemel jõime mojitot.
Aga selle eest oli meil olemas täiesti traditsiooniline LÕKE! Alguses vokipanni peal, pärast kõnniteeplaatidel :D Seda siis selleks, et mitte rohelise muru sisse musta auku kärsatada.
Ja toimus täiesti traditsiooniline üle lõkke hüppamine! Ma arvan, et ma tegin seda vist esimest korda elus. Tais eksju... Nagu mul üks tuttav proovis esimest korda elus uisutamist Egiptuses...
Minu suurepäraline vägagi kummalise poosiga hüpe on aga täiesti pildile jäädvustatud, kui see ühel ilusal päeval minuni jõuab, näitan teile kah!
Sellel ajal kui meie üle lõkke hüppasime pani Tai kass Sticky laua pealt sealihavarda piistu!
Tai kass Eesti peres - selge see, et naudib jaanipäeva!
Kuulsin, et vähemalt Põhja-Eestis oli väga mõnus jaaniilm. Mul on nii hea meel, ükskord ometi! Ja muidugi pidi see juhtuma siis, kui mina kuskil ära olen... Eestis tavaline jaaniilm oli hoopiski kolinud Patongi, kus mina elan - poole päeva jooksul sadas mul paar korda vihma ja oli pilves ja tuuline. Kuigi ikkagi soe, eksju. Teises saare otsas, kus meie peoke toimus, oli küll tuul, aga päike ja õhtupoolik täiesti vihmavaba. Nii et meil läks sama hästi kui teil :)
Ja veel - mina ei saanud ka ilma mõningate jaanipäevaga kaasnevate kõhuvaevusteta. Mis küll seekord ei olnud tingitud liigsest lihasöömisest, vaid hoopis maeiteamillest. Sest kui teie sööte seal kamba peale ära jaanide paiku miljon kilo liha, siis minu kaks pisikest varrast kaalus pigem sinna 200 grammi kanti. Aga siiski hakkas mind peale söömist vaevama kõhuvalu ja kohutav pinge kõhus. Kõik keeras sees, pressis ja surus. Kui olin peale jaaniõhtut koju jõudnud, vaevlesin terve öö voodis ja mõtlesin, kas tuleb kõik see hea kraam välja või ei tule.
Ei tulnud. Aga täna on 26 juuni ja mu kõht on imelik siiani. Nii et ei tea... äkki on süüdlane see üks väike krevetipoiss.
Aga tore on jällegi see, et täna nädala pärast ma istun oma koduaias ja pugin koos perega peenral maasikaid. Ja rabarberikooki! Juhuu!!! On mida oodata :)
*K*
Lisaks tavapärasele jaanikraamile grillisime ka maisi, mis on muide supperhea, minu totaalne lemmik alates hetkest, kui seda proovisin, ja krevette. Ja kalja asemel jõime mojitot.
Aga selle eest oli meil olemas täiesti traditsiooniline LÕKE! Alguses vokipanni peal, pärast kõnniteeplaatidel :D Seda siis selleks, et mitte rohelise muru sisse musta auku kärsatada.
Ja toimus täiesti traditsiooniline üle lõkke hüppamine! Ma arvan, et ma tegin seda vist esimest korda elus. Tais eksju... Nagu mul üks tuttav proovis esimest korda elus uisutamist Egiptuses...
Minu suurepäraline vägagi kummalise poosiga hüpe on aga täiesti pildile jäädvustatud, kui see ühel ilusal päeval minuni jõuab, näitan teile kah!
Sellel ajal kui meie üle lõkke hüppasime pani Tai kass Sticky laua pealt sealihavarda piistu!
Tai kass Eesti peres - selge see, et naudib jaanipäeva!
Kuulsin, et vähemalt Põhja-Eestis oli väga mõnus jaaniilm. Mul on nii hea meel, ükskord ometi! Ja muidugi pidi see juhtuma siis, kui mina kuskil ära olen... Eestis tavaline jaaniilm oli hoopiski kolinud Patongi, kus mina elan - poole päeva jooksul sadas mul paar korda vihma ja oli pilves ja tuuline. Kuigi ikkagi soe, eksju. Teises saare otsas, kus meie peoke toimus, oli küll tuul, aga päike ja õhtupoolik täiesti vihmavaba. Nii et meil läks sama hästi kui teil :)
Ja veel - mina ei saanud ka ilma mõningate jaanipäevaga kaasnevate kõhuvaevusteta. Mis küll seekord ei olnud tingitud liigsest lihasöömisest, vaid hoopis maeiteamillest. Sest kui teie sööte seal kamba peale ära jaanide paiku miljon kilo liha, siis minu kaks pisikest varrast kaalus pigem sinna 200 grammi kanti. Aga siiski hakkas mind peale söömist vaevama kõhuvalu ja kohutav pinge kõhus. Kõik keeras sees, pressis ja surus. Kui olin peale jaaniõhtut koju jõudnud, vaevlesin terve öö voodis ja mõtlesin, kas tuleb kõik see hea kraam välja või ei tule.
Ei tulnud. Aga täna on 26 juuni ja mu kõht on imelik siiani. Nii et ei tea... äkki on süüdlane see üks väike krevetipoiss.
Aga tore on jällegi see, et täna nädala pärast ma istun oma koduaias ja pugin koos perega peenral maasikaid. Ja rabarberikooki! Juhuu!!! On mida oodata :)
*K*
Muide see sama tuttav hüppas ka see aasta vist esimest korda üle jaanilõkke (vähemalt ei mäleta, et oleks seda ennem teinud) ja seda siis Tenerifel :)
ReplyDelete